ÜPP kulud ELi kogukuludes
Sellel graafikul on näidatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kulude areng aastate jooksul osakaaluna ELi eelarvest. Viimase 40 aasta jooksul on see osakaal vähenenud 73,2 %-lt 1980. aastal ligikaudu 24,6 %-le 2023. aastal. See vähenemine on jätkunud ka pärast ELi järjestikuseid laienemisi.
ÜPP osakaalu vähenemine ELi kuludes tuleneb peamiselt ÜPP reformidest ja muude ELi poliitikavaldkondade kasvavast osakaalust ELi kuludes. Osakaalu märkimisväärne vähenemine alates 2021. aastast on seotud ELi täiendavate kogukulutustega taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite jaoks.
November 2024 – Allikas: ÜPP kulud: Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (finantsaruanne). ELi kulu: Euroopa Komisjon, eelarve peadirektoraat.
ÜPP kulud ja ÜPP reform
Sellel graafikul on näidatud ÜPP kulude areng ja poliitika muutumine.
- 1980. aastatel seisnesid ÜPP kulud peamiselt hinnatoetustes turumehhanismide (riigihanked, mida nimetatakse ka sekkumisteks, ja eksporditoetused) kaudu, mille kasutamine kümnendi lõpuks põllumajandusliku ülejäägi tõttu suurenes.
- 1992. aasta ÜPP reformi raames turuhinnatoetust vähendati ja see asendati otsetoetustena tootjatele antava toetusega. Samuti suurenesid kulutused maaelu arengu meetmetele.
- Reformiga „Agenda 2000“ protsess jätkus. Maaelu arengu poliitika võeti kasutusele teise sambana.
- 2003. aasta reformiga seoti enamik otsetoetusi tootmisest lahti, sest need põhinesid põllumajandustootja varasematel tuludel. Maaelu arengu kulud suurenesid jätkuvalt.
- 2008. aasta ÜPP „tervisekontrolli“ ajal ÜPP reform jätkus, mille raames vähendati turutoetusi veelgi.
- 2013. ja 2023. aasta reformid olid samuti suunatud turule, kuid tugevdati ka tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste seost keskkonna- ja kliimameetmetega.
- Hoolimata järjestikustest laienemistest on ÜPP üldkulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) tegelikult vähenenud 0,54 %-lt 1990. aastatel 0,36 %-le 2023. aastal. Ühendkuningriigi lahkumise tulemusel ulatus suhteline kasv 0,38 %-ni ELi SKPst 2021. aastal.
November 2024 – Allikas: ÜPP kulud: Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (finantsaruanne). 2024. aasta eelarve: Eelarve peadirektoraat. SKP: Eurostat. Iga-aastased kulud jooksevhindades.
*2024: eelarves ettenähtud summa
ÜPP kulud ja ÜPP reform pärast 2013. aastat
Sellel graafikul on näidatud ÜPP kulude areng alates 1980. aastast.
- Alates 2015. aastast hõlmavad otsetoetused nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke kavasid, sõltuvalt ELi liikmesriikide valikutest.
- Viirutatud alad graafikul näitavad seotust keskkonnasäästlikkusega. Need kujutavad endast kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusi (2015–2023) ja ökokavasid (2024) ning osa maaelu arengu vahenditest, mis on ette nähtud keskkonna- ja kliimameetmeteks.
- Muude turutoetuste kulud paaril viimasel aastal hõlmavad peamiselt riiklike veinisektori programmide, puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide, koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava, põllumajanduslike toiduainete edendamise ja mesinduse kulusid.
November 2024: 1980–2023: tegelik kulu
Allikad: ÜPP kulud viimastel aastatel: Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (finantsaruanne). 2024. aasta eelarve: Eelarve peadirektoraat. SKP: Eurostat ja Global Insight.
*2024: eelarves ettenähtud summa
Otsetoetuste ja kogusubsiidiumide osakaal põllumajanduslikus faktortulus (2018.–2022. aasta keskmine)
Põllumajanduslik faktortulu tähendab põllumajandustulu, mida kasutatakse selleks, et tasuda järgmise eest:
- laenatud või renditud tootmistegurid (kapital, palgad ja maarent) ning
- oma tootmistegurid (omatööjõud, kapital ja maa).
Sellise sissetulekukontsepti alusel hinnatakse avaliku sektori toetuse (st otsetoetused) taseme muutumise mõju põllumajandustootjate suutlikkusele maksta tagasi kapitali, maksta palka ja renti ning võtta arvesse oma tootmistegureid. Selle sissetulekunäitaja abil saab teha võrdlusi, kuna oma ja väliste tootmistegurite osakaal on liikmesriigiti sageli väga erinev.
Tuleb märkida, et:
- paljud ELi tootjad sõltuvad suurel määral avaliku sektori toetusest (nt otsetoetused, maaelu arengu fondid). ELi otsetoetuste keskmine osakaal põllumajanduslikus faktortulus oli 2018.–2022. aastal 23 %. ELi riikide vahel oli siiski märkimisväärseid erinevusi: 20 % või vähem Küprosel, Itaalias, Maltal, Madalmaades ja Hispaanias, kuid üle 40 % Eestis, Lätis, Leedus ja Slovakkias. Kõiki subsiidiume arvesse võttes ulatus ELi toetus põllumajandustulus ELis keskmiselt 33 %-ni põllumajandustulust;
- avaliku sektori toetuse osakaal põllumajandustulus varieerub suuresti ja see kajastab toetuse praegust jaotust ELi riikide vahel (tingitud peamiselt põllumajandusettevõtete struktuuri erinevustest liikmesriikides). See kajastab ka ELi riikide spetsialiseerumist eri sektoritele ja põllumajanduse konkurentsivõime taset kogu ELis.
November 2024 – Allikas: ÜPP kulud: Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (finantsaruanne), sealhulgas toetused taasterahastust „Next Generation EU“ aastateks 2021–2022.
Seotud lingid
Peamised majandus- ja põllumajandusandmed iga ELi riigi kohta.
Factsheets on EU countries agri-food trade with the world, individual countries and selected regions.
